1 positiivne ja 1 negatiivne näide kasutatavusest veebis

POSITIIVNE näide - elron.ee

Elron-i kodulehekülg on lihtsasti hoomatav, saab kiiresti vajaliku info kätte ning siiani pole mul kordagi tekkinud probleeme sihtkohtade-lähtekohtade leidmisega või piletite ostmisega. Veelgi enam on siit võimalik leida reise ka ümberistumistega, nt. suunal Tartu-Rakvere pakutakse variante erinevate ümberistumiste kaudu, lisatud on ka ooteaeg ning lõplik reisiaeg. Portaali kasutamine on mugav ja kiiresti leiab üles vajaliku info.

NEGATIIVNE näide - eesti.ee

Niipalju kui olen kasutanud portaali eesti.ee, siis on see alati olnud raskesti hoomatav ja läheb üsna kaua aega, et aru saada, kus mingi dokument on või kus mingid asjad asuvad. Esmapilgul maru palju informatsiooni on kokku kogutud ja see tekitab infomüra. Seal võiksid olla igapäevasemad asjad kuidagi eraldi väljatoodud. Lisaks ei tea ma kas eesti.ee-sse on ühendatud erinevad andmebaasid nagu inimese digilugu jne, aga igal juhul kui eesti.ee algselt lahti teha, siis läheb üüratu aega asjade allalaadimiseks.

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) -arvustus

Tegemist oli väga huvitava kirjutisega ning seda lugedes tekkis mul kange tahtmine mõnda häkkerit isiklikult kohata.

Eric S. Raymond tõi oma kirjutises välja erinevad oskused, mida inimene peab oskama, selleks, et häkkeriks saada. Sinna hulka kuulusid programmeerimine, avatud lähtekoodi kasutamine ja mõistmine, html-i kirjutamisoskus/veebi kasutamiseoskus ning kõige tipuks ingliskeele oskus. Kuid ainult oskustest ei piisa ning oluline on ka omada õiget suhtumist. Suhtumise all tõi ta välja selle, et pole mõtet lahendada ühtegi probleemi mitu korda – siin mõtles ta, et leitud lahendust peaks jagama, sest siis saab keskenduda probleemidele, mida veel lahendatud pole. Mõistlik mõte ma ütleks ja arvan, et sellist suhtumist võiks rakendada ka teistes tegevusvaldkondades –tehnoloogia areng oleks kohe palju kiirem. Samuti meeldis mulle tema mõte selle kohta, et võimalikult palju asju tuleks automatiseerida, et oleks vähem nüridat tegevust. Selline mõte tekitas ka minul huvi programmeerimise vastu, et kuidas rutiinseid tegevusi oma töös automatiseerida. Lisaks eelnevale tõi ta välja veel portsu tänuväärseid tegevusi, mida üks õige häkker tegema peaks – avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine, tarkvara testimine/täiendamine, kasuliku info avaldamine jms.

Tema kirjutisest võtan ma kaasa aga mõtte, et detailid on olulised ning see kui täpne on inimene oma eneseväljenduses (viitan siin õigekirjale), näitab tinglikult ka tema võimekust saada häkkeriks. Üle kõige aga meeldis mulle põhimõte, et häkkeriks ei saa keegi ennast ise upitada, vaid see tuleb au ja suure tööga välja teenida.