2017. aasta Eesti IT profi iseloomustus-vajalikud eeldused, oskused ja omadused.

Võiks öelda, et kui varasemalt loeti IT proffideks neid, kes oskasid hästi programmerida ehk kirjutada koodijuppe, mis teeksid konkreetselt, seda mida vaja, siis aastaks 2017 on selline suhtumine muutunud. Enam ei piisa ainult sellest, et osatakse hästi programmeerida, vaid väga oluliseks selle kõrval on muutunud ka lai silmaring, üldistusoskus ning teatud isikuomadused. Programmeerijad töötavad meeskonnas, seega on üks olulisemaid oskusi meeskonnas töötamine, kompromisside leidmine ning suutlikkus tööülesandeid omavahel jagada. Ainult sellisel viisil saavad olla programmeerijad kõige produktiivsemad. Ütleb ju vanasõnagi - "kaks pead on ikka kaks pead". Ilma IT teadmisteta ei saa loomulikult üldse sel alal töötada, aga mulle tundub, et teinekord on olulisem "julge pealehakkamine" kui juba IT teadmiste omamine, kuid mitte eriti suur entusiasm. Kui rääkida siin IT profi staatusest, siis minu arust selline inimene hoiab ennast pidevalt kursis uute ideede, meetodite ning maailmavaadetaga. Üleüldine suund võiks olla - teha/mõelda midagi uut ja innovaatilist, mis muudaks inimeste elu paremuse/mugavuse poole.
Kokkuvõtlikult iseloomustab 2017 aasta Eesti IT proffi head erialased teadmised, julge pealehakkamine ja innovaatilisus, oskus meeskonnas töötada ning hea enesedistsipliin.     

Ole inimene internetis...

või siis ka päriselus. Virginia Shea pakutud esimene reegel hõlmab tegelikult ka kõiki teisi reegleid ning ka tegelikkuses ei järgita neid mitte alati. Seega võiks hoopis arutleda selle üle, et internet on teinud nähtavamaks selle, et osad inimesed ei oska ei rääkida ega käituda inimesena. Teine oluline punkt on minu arust teiste inimeste privaatsuse austamine, siinkohal meenub mulle eelkõige sotsiaalmeedia ja üleüldse internet. Tasuks väga mõelda ja vaadata, mida sa internetti teiste kohta postitad või ka enda kohta. On ammuteada tõde, et tänapäeval vaatavad ka tööandjad esimesena facebooki, et seal vaadata infot tööotsija kohta ning kujundada esmane arvamus seal leiduva info põhjal. Teistest pildi postitamine  või tema ära tag-imine ilma kooskõlastuseta võib samuti pälvida halvakspanu. Olen tihti pidanud oma tuttavatele ütlema, et "ole hea, ära seda sünnipäevapidustuse pilti facebooki üles pane" või midagi muud sellist. Paraku ei küsi kõik mitte luba sinu pildi ülesriputamiseks või ära tag-miseks

Himaneni raport "Challenges of the global information society"

Olgugi, et Himaneni raport on kirjutatud aastal 2004, siis on ta näinud ette paljusid tulevikuprobleeme ja väljakutseid ning kirjeldab mida võiks ette võtta, et saavutada heaoluühiskond kõikjal. Artikli algusosas kirjeldas ta globaalseid trende, mis sunnivad muutustele. Siinkohal tooksin välja paar minu arvates tähtsamat: võistlus maksude osas, arenenud riigid viivad oma tootmise arengumaadesse (sest see on odavam), vananev ühiskond, puudulik tervisesüsteem. 

Minu enda arvates algab just kõik arengumaadest- meile võib küll jääda mulje, et meid ei puuduta nende probleemid, aga see mulje on ekslik. Siiski, peab tõdema, et kui räägime arengumaade aitamisest jms. siis praktikas pole see üldsegi mitte nii lihtne. Väikeseid samme selle suuunas on aga tehtud - käiakse vabatahtlikuks Aafrikas, Indias ja kus iganes veel ning loodetakse sinna viia enda kogemusi, oskusi ning juurutada uusi tööviise ning suhtumisi. Samas olen nii mõneltki vabatahtlikult kuulnud, et muutmine, suunamine ja õpetamine ei pruugi tulemust anda, sest kohalikel on raske sellise töökultuuri või muude muutustega kohaneda ning tihti läheb kõik taas oma rada kui vabatahtlik lahkub. Samas koguvad populaarsust igal pool maailmas  Fair Trade-i märgiga tooted ning juba Eestis saab neid paljudest kohtadest osta. 

Edasise arengu osas pakkus Himanen välja neli põhiideed, millest ma puudutaksin üht, mis mind kõige rohkem kõnetas - "inimlikult tähendusrikas areng" (Humanly meaningful development ing.k.). Mulle meeldis see, kuidas ta käsitles töökultuuri ning leidis, et see peaks olema nauditav ja rõõmu pakkuv. Ma täiesti nõustun tema mõttega, et ükskõik mis tööd inimene teeb, teeb ta seda paremini kui ta suhtub sellesse kirglikult. Mulle tundub, et paljud tööandjad suhtuvad veel tänanigi oma töötajatesse lihtsalt kui töötegijatesse ja ei arvesta muude teguritega. Siinkohal mõtlen ma just seda, et paindlik tööaeg, tasakaal isikliku ja tööelu vahel ning head töötingimused loovad tegelikult lisaväärtust ka tööandja jaoks. Töötajad on motiveeritumad, töö sujub kiiremini ja seeläbi ka kasum firmale ning tööandjale tõuseb. Win-win situatsioon! Samas on mul hea meel, et selliseid töökohti siiski aina rohkem ja rohkem on ning tundub, et ka üldine trend on sinnapoole teel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Himanenil oli palju häid mõtted ja ka lahendusi pakkuda, et üldist heaolu suurendada. Tema pakutud ideed on praegugi fookuse all. Siinkohal meenub mulle, et on sätestatud Säästva arengu globaalsed eesmärgid, mille poole on kõik ÜRO liikmesriigid lubanud aastani 2030 püüelda ja millega oma poliitika kujundamisel arvestada. Tahaks näha seda aega, mil need eesmärgid on täidetud....

http://www.wri.org/blog/2015/09/sustainable-development-goals-setting-new-course-people-and-planet