teisipäev, 16. mai 2017

Dell- 2016. aasta üks eetilisemaid firmasid

Delli eetilisust saab iseloomustada 6. lihtsa sõna või lausega. Delli töötajad ja firma on aus, usaldusväärne, vapper, kohtleb teisi inimesi austusega, otsustamisel kasutab erinevaid põhjalikke hinnanguid ning on vastutustundlik. Inglise keeles kõlab see muidugi kõik paremini (allpool väljavõte sellest). Aga üldiselt, mida veel saaks ühelt firmalt tahta? Loetelus on kõik ka tavaelus tähtsad olevad iseloomuomadused, mida võiks iga inimene endas kanda. See, et Dell oma eetikakoodeksiga sai 2016. aasta kõige eetilistemate firmade hulka võis olla just tänu lihtsale ja meeldejäävale ülesehitusele.

Our ethical principles are (http://www.dell.com/learn/us/en/uscorp1/corporate~corp-comm~en/documents~dell-code-of-conduct-external.pdf?c=us&l=en&s=corp):
We are honest. What we say is true and forthcoming — not just technically correct. We are open and transparent in our communications with each other and about our business performance.
We are trustworthy. Our word is good. We keep our commitments to each other and to our stakeholders. We do the right thing without compromise. We avoid even the appearance of impropriety.
We treat others with respect. We value their contributions and listen to their point of view. We maintain fairness in all relationships.
We are courageous. We speak up for what is right. We report wrongdoing when we see it.
We use good judgment. We think before we act. We use our purpose, values and ethical principles as decision filters to guide our behavior.
We are responsible. We accept the consequences of our actions. We admit our mistakes and quickly correct them. We don't retaliate against those who try to do the right thing by asking questions or raising concerns. 

teisipäev, 9. mai 2017

Pahavara

Üks suurematest IT-turvariskidest on PAHAVARA. Tuntumad neist on viirused ja Trooja hobused ning ma julgen väita et kõik igapäevased arvutikasutajad on neid kohanud oma arvutites. Nende kaitseks on ette nähtud pahavaratõrjed ja tulemüürid, kuid mida rohkem välja mõeldakse kaitsemehhanisme, seda rohkem arenevad ka pahavara tegijad. Üldiselt tundub, et pahavara tegijad on kogu aeg sammukene ees ning kuna pahavara puhul on valik suur ja lai, siis võib ka eeldada, et kõigele pole veel välja mõeldud ka kaitset. Lisaks niikaua kui arvutikasutaja endale bittorrent-eid alla laeb ei ole ta lõplikult kaitstud ühegi pahavara eest.

Mida tuleks selleks teha, et vähendada pahavarast tulenevaid IT-turvariske? Minu arust on vaja koolitada kõiki arvutikasutajaid selles vallas, et millist viirusetõrjet kasutada ja kuidas kasutada teisi tehnoloogilisi abimehi selles vallas. Üldist teadlikkust pahavara võimalikest variantidest tuleks suurendada, samuti läbi mängida see, mida ühe või teise juhtumi puhul peale hakata. Paljudel juhtudel aga arvutikasutajal ei käi jõud üle kogu sellest informatsioonist, seega leian, et asutuse sees peaksid õige tehnoloogia kasutuselevõtu eest seisma asutuse IT-mehed. Töötajate seas aga tuleks teha koolitust eelkõige selles vallas, millised pahavarad liiguvad läbi e-mailide ning kahtlaste veebilehtede kaudu.

teisipäev, 2. mai 2017

Window-Eyes

Image result for window-eyes
Microsofti tugiteenus Window-Eyes on vaegnägijatele või inimestele, kes on pimedad. Selle saavad kõik, kellel on Office-i versioon 2000 või uuem, täiesti tasuta alla laadida. Windows-Eyesi ekraanilugeja abil antakse arvutekraanil olev info edasi heli abil, kusjuures on võimalik reguleerida kõne just nii nagu endale meeldib või sobib. Peale selle reklaamitakse Window-Eyes-i kui kõige stabiilsemat, turvalisemat ja usaldusväärsemat ekraanilugejat, mida hetkel turul leida on. Aga, mis kõige olulisem, tänu sellele on võimalik arvutit kasutada ka vaegnägijal või pimedal inimesel kõikjal ning täiel määral.

teisipäev, 25. aprill 2017

1 positiivne ja 1 negatiivne näide kasutatavusest veebis

POSITIIVNE näide - elron.ee

Elron-i kodulehekülg on lihtsasti hoomatav, saab kiiresti vajaliku info kätte ning siiani pole mul kordagi tekkinud probleeme sihtkohtade-lähtekohtade leidmisega või piletite ostmisega. Veelgi enam on siit võimalik leida reise ka ümberistumistega, nt. suunal Tartu-Rakvere pakutakse variante erinevate ümberistumiste kaudu, lisatud on ka ooteaeg ning lõplik reisiaeg. Portaali kasutamine on mugav ja kiiresti leiab üles vajaliku info.

NEGATIIVNE näide - eesti.ee

Niipalju kui olen kasutanud portaali eesti.ee, siis on see alati olnud raskesti hoomatav ja läheb üsna kaua aega, et aru saada, kus mingi dokument on või kus mingid asjad asuvad. Esmapilgul maru palju informatsiooni on kokku kogutud ja see tekitab infomüra. Seal võiksid olla igapäevasemad asjad kuidagi eraldi väljatoodud. Lisaks ei tea ma kas eesti.ee-sse on ühendatud erinevad andmebaasid nagu inimese digilugu jne, aga igal juhul kui eesti.ee algselt lahti teha, siis läheb üüratu aega asjade allalaadimiseks.

reede, 14. aprill 2017

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) -arvustus

Tegemist oli väga huvitava kirjutisega ning seda lugedes tekkis mul kange tahtmine mõnda häkkerit isiklikult kohata.
Eric S. Raymond tõi oma kirjutises välja erinevad oskused, mida inimene peab oskama, selleks, et häkkeriks saada. Sinna hulka kuulusid programmeerimine, avatud lähtekoodi kasutamine ja mõistmine, html-i kirjutamisoskus/veebi kasutamiseoskus ning kõige tipuks ingliskeele oskus. Kuid ainult oskustest ei piisa ning oluline on ka omada õiget suhtumist. Suhtumise all tõi ta välja selle, et pole mõtet lahendada ühtegi probleemi mitu korda – siin mõtles ta, et leitud lahendust peaks jagama, sest siis saab keskenduda probleemidele, mida veel lahendatud pole. Mõistlik mõte ma ütleks ja arvan, et sellist suhtumist võiks rakendada ka teistes tegevusvaldkondades –tehnoloogia areng oleks kohe palju kiirem. Samuti meeldis mulle tema mõte selle kohta, et võimalikult palju asju tuleks automatiseerida, et oleks vähem nüridat tegevust. Selline mõte tekitas ka minul huvi programmeerimise vastu, et kuidas rutiinseid tegevusi oma töös automatiseerida. Lisaks eelnevale tõi ta välja veel portsu tänuväärseid tegevusi, mida üks õige häkker tegema peaks – avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine, tarkvara testimine/täiendamine, kasuliku info avaldamine jms.

Tema kirjutisest võtan ma kaasa aga mõtte, et detailid on olulised ning see kui täpne on inimene oma eneseväljenduses (viitan siin õigekirjale), näitab tinglikult ka tema võimekust saada häkkeriks. Üle kõige aga meeldis mulle põhimõte, et häkkeriks ei saa keegi ennast ise upitada, vaid see tuleb au ja suure tööga välja teenida.

neljapäev, 30. märts 2017

2017. aasta Eesti IT profi iseloomustus-vajalikud eeldused, oskused ja omadused.

Võiks öelda, et kui varasemalt loeti IT proffideks neid, kes oskasid hästi programmerida ehk kirjutada koodijuppe, mis teeksid konkreetselt, seda mida vaja, siis aastaks 2017 on selline suhtumine muutunud. Enam ei piisa ainult sellest, et osatakse hästi programmeerida, vaid väga oluliseks selle kõrval on muutunud ka lai silmaring, üldistusoskus ning teatud isikuomadused. Programmeerijad töötavad meeskonnas, seega on üks olulisemaid oskusi meeskonnas töötamine, kompromisside leidmine ning suutlikkus tööülesandeid omavahel jagada. Ainult sellisel viisil saavad olla programmeerijad kõige produktiivsemad. Ütleb ju vanasõnagi - "kaks pead on ikka kaks pead". Ilma IT teadmisteta ei saa loomulikult üldse sel alal töötada, aga mulle tundub, et teinekord on olulisem "julge pealehakkamine" kui juba IT teadmiste omamine, kuid mitte eriti suur entusiasm. Kui rääkida siin IT profi staatusest, siis minu arust selline inimene hoiab ennast pidevalt kursis uute ideede, meetodite ning maailmavaadetaga. Üleüldine suund võiks olla - teha/mõelda midagi uut ja innovaatilist, mis muudaks inimeste elu paremuse/mugavuse poole.
Kokkuvõtlikult iseloomustab 2017 aasta Eesti IT proffi head erialased teadmised, julge pealehakkamine ja innovaatilisus, oskus meeskonnas töötada ning hea enesedistsipliin.     

reede, 17. märts 2017

Ole inimene internetis...

või siis ka päriselus. Virginia Shea pakutud esimene reegel hõlmab tegelikult ka kõiki teisi reegleid ning ka tegelikkuses ei järgita neid mitte alati. Seega võiks hoopis arutleda selle üle, et internet on teinud nähtavamaks selle, et osad inimesed ei oska ei rääkida ega käituda inimesena. Teine oluline punkt on minu arust teiste inimeste privaatsuse austamine, siinkohal meenub mulle eelkõige sotsiaalmeedia ja üleüldse internet. Tasuks väga mõelda ja vaadata, mida sa internetti teiste kohta postitad või ka enda kohta. On ammuteada tõde, et tänapäeval vaatavad ka tööandjad esimesena facebooki, et seal vaadata infot tööotsija kohta ning kujundada esmane arvamus seal leiduva info põhjal. Teistest pildi postitamine  või tema ära tag-imine ilma kooskõlastuseta võib samuti pälvida halvakspanu. Olen tihti pidanud oma tuttavatele ütlema, et "ole hea, ära seda sünnipäevapidustuse pilti facebooki üles pane" või midagi muud sellist. Paraku ei küsi kõik mitte luba sinu pildi ülesriputamiseks või ära tag-miseks

reede, 10. märts 2017

Himaneni raport "Challenges of the global information society"

Olgugi, et Himaneni raport on kirjutatud aastal 2004, siis on ta näinud ette paljusid tulevikuprobleeme ja väljakutseid ning kirjeldab mida võiks ette võtta, et saavutada heaoluühiskond kõikjal. Artikli algusosas kirjeldas ta globaalseid trende, mis sunnivad muutustele. Siinkohal tooksin välja paar minu arvates tähtsamat: võistlus maksude osas, arenenud riigid viivad oma tootmise arengumaadesse (sest see on odavam), vananev ühiskond, puudulik tervisesüsteem. 
Minu enda arvates algab just kõik arengumaadest- meile võib küll jääda mulje, et meid ei puuduta nende probleemid, aga see mulje on ekslik. Siiski, peab tõdema, et kui räägime arengumaade aitamisest jms. siis praktikas pole see üldsegi mitte nii lihtne. Väikeseid samme selle suuunas on aga tehtud - käiakse vabatahtlikuks Aafrikas, Indias ja kus iganes veel ning loodetakse sinna viia enda kogemusi, oskusi ning juurutada uusi tööviise ning suhtumisi. Samas olen nii mõneltki vabatahtlikult kuulnud, et muutmine, suunamine ja õpetamine ei pruugi tulemust anda, sest kohalikel on raske sellise töökultuuri või muude muutustega kohaneda ning tihti läheb kõik taas oma rada kui vabatahtlik lahkub. Samas koguvad populaarsust igal pool maailmas  Fair Trade-i märgiga tooted ning juba Eestis saab neid paljudest kohtadest osta. 

Edasise arengu osas pakkus Himanen välja neli põhiideed, millest ma puudutaksin üht, mis mind kõige rohkem kõnetas - "inimlikult tähendusrikas areng" (Humanly meaningful development ing.k.). Mulle meeldis see, kuidas ta käsitles töökultuuri ning leidis, et see peaks olema nauditav ja rõõmu pakkuv. Ma täiesti nõustun tema mõttega, et ükskõik mis tööd inimene teeb, teeb ta seda paremini kui ta suhtub sellesse kirglikult. Mulle tundub, et paljud tööandjad suhtuvad veel tänanigi oma töötajatesse lihtsalt kui töötegijatesse ja ei arvesta muude teguritega. Siinkohal mõtlen ma just seda, et paindlik tööaeg, tasakaal isikliku ja tööelu vahel ning head töötingimused loovad tegelikult lisaväärtust ka tööandja jaoks. Töötajad on motiveeritumad, töö sujub kiiremini ja seeläbi ka kasum firmale ning tööandjale tõuseb. Win-win situatsioon! Samas on mul hea meel, et selliseid töökohti siiski aina rohkem ja rohkem on ning tundub, et ka üldine trend on sinnapoole teel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Himanenil oli palju häid mõtted ja ka lahendusi pakkuda, et üldist heaolu suurendada. Tema pakutud ideed on praegugi fookuse all. Siinkohal meenub mulle, et on sätestatud Säästva arengu globaalsed eesmärgid, mille poole on kõik ÜRO liikmesriigid lubanud aastani 2030 püüelda ja millega oma poliitika kujundamisel arvestada. Tahaks näha seda aega, mil need eesmärgid on täidetud....
Image result for 17 sustainable development goals
http://www.wri.org/blog/2015/09/sustainable-development-goals-setting-new-course-people-and-planet

esmaspäev, 27. veebruar 2017

Open Access- teadusmaailma revolutsionäär

Alustame sellest, et mis asi see Open Access üldse on. Open Access (avatud juurdepääs ingl.k.) tähistab teadusmaailmas seda, et digitaalselt avaldatud teadustulemused (artiklid, konverentsiettekanded, teesid jne) on vabalt ja tasuta kättesaadavad ning neid võib piiramatult levitada, kopeerida jms. kusjuures ainukeseks tingimuseks on see, et autorile ja algallikale peab viitama.

Olles ise teadusmaailmaga kokku puutunud võin öelda, et Open Accessi kasutuselevõtt on omamoodi revolutsioon. Miks? Eelnevalt pidi teadlane tihti oma artikli avaldamiseks maksma kirjastusele kas teksti või ainult värvipiltide trüki eest. Samas sedasama digitaalset artiklit pole võimalik kõigil ühtemoodi tasuta lugeda, üldiselt sõltub see ülikoolist ning sellest kas vastaval ülikoolil on juurdepääs vajalikule andmebaasile või ei. Vaesemates riikides ilmselt seda võimalust pole ja seetõttu peab teadlane maksma nii teiste artiklite lugemise eest kui ka enda artikli publitseerimise eest.

Siinkohal meenub mulle üks huvitav artikkel (http://www.sciencemag.org/news/2016/04/whos-downloading-pirated-papers-everyone), kus Iraanist pärit doktorant arvutas kokku kui palju ta peaks maksma, et lugeda enda doktoritöö jaoks vajalikke artikleid-ainuüksi $1000 nädala jooksul.
Open Accessi käes on võimalus seda muuta ning teha teadussaavutused ning tulemused kättesaadavaks kõigile huvilistele ning selles suunas on ka teadusmaailmas hakatud samme võtma. Uuemates grandiprogrammidesse on juba sisse kirjutatud, et plusspunkte annab see kui teadlane plaanib oma teadussaavutusi avaldada ajakirjades, mis lubavad avatud juurdepääsu. Loodetavasti on see alles algus ning varsti on Open Access kasutusel kõikjal. Viidates ülalpool toodud artiklile, siis Sci-Hub näitab, et teadustulemuste levitamissüsteemis on vaja muudatusi teha.

Science for everyone!

Image result
http://libguides.asu.edu/openaccess

esmaspäev, 20. veebruar 2017

2 nähtust Interneti varasemast ajaloost

1. Jututuba - praegugi kasutusel, aga ilmselt hiigelajad jäävad eelmisesse sajandisse. Enne veebi tulekut aga olid jututoad valdavalt tekstipõhised ja korraldusega telnet võeti ühendust vastava saidiga. Eestis üks populaarseimaid jututubasid oli näiteks Muumiorg, kusjuures oli kombeks ka korraldada erinevate jututubade kokkutulekuid ka reaalses elus.

2. BBS (Bulletin Board System) - kus modemi abil helistati otse teise arvutisse, kus vastav tarkvara jooksis. BBS-d moodustasid omal ajal suurema arvutivõrgu, mille nimi oli FidoNet. Mis puutub tänapäeval kasutamisesse, siis Eestis seda praktiliselt enam ei kasutata, küll aga näiteks Venemaal ja mõnes teises riigis.

Fidoneti ekraanitõmmis (http://sh1.antville.org/stories/2042944/)



reede, 17. veebruar 2017

3 näidet IT-maailmast, millest asja ei saanud

1. Windows Me- Kas keegi mäletab üldse sellist OP süsteemi? Tegemist on Windows 98 järelkäijaga, millel oli Windowsi versioonidest kõige lühem eduaeg- umbes aasta. See anti välja aastal 2000 ja tugi lõpetati juba aastal 2003(?). Ühtlasi oli see viimane Windowsi versioon, mis vajas töötamiseks MS-DOSi operatsioonisüsteemi. Windows ME-i puhul esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega ja palju programmid, mis töötasid Windows 98-ga seal enam ei toiminud, seepärast  on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne. (nimed pärinevad internetiavarusest).

Image result for windows me


2. HD DVD- HD optilise ketta "formaadisõja" kaotaja. Kõrglahutusega televisiooni levimine tekitas vajaduse andmekandja järgi, kuhu oleks võimalik salvestada HD pilti. HD optilise ketta"formaadisõja" kaks osapoolt oli HD DVD ja Blu-ray ning aasta 2008 teatas Toshiba (suurim HD DVD tootja), et peatavad HD DVD mängijate arendamise, loovutades võidu Blu-ray Disc formaadile. Tõenäoliselt tingis võidu filmikomaniide otsus toetada Blu-rayd ning Sony otsustas lisada PlayStation 3-e standardpakette Blu-ray mängija.
Image result for hddvd

3. Samsung Galaxy Note 7 - see vist kommentaare ei vajagi. Kõik, kes aeg-ajalt reisivad, teavad, et neile pööratakse erilist tähelepanu kui nad omavad seda telefoni. Lennukites mainitakse alati ära, et juhul kui sul see telefon on kaasas, siis pöördu esimesel võimalusel stjuardessi poole või teinekord on lausa keelatud seda pardale võtta, kuna on plahvatusohtlik. Kogu lugu lõppes sellega, et  Samsung lõpetas selle telefoni tootmise. Allpool näide, mis telefoniga juhtuda sai...