Open Access- teadusmaailma revolutsionäär

Alustame sellest, et mis asi see Open Access üldse on. Open Access (avatud juurdepääs ingl.k.) tähistab teadusmaailmas seda, et digitaalselt avaldatud teadustulemused (artiklid, konverentsiettekanded, teesid jne) on vabalt ja tasuta kättesaadavad ning neid võib piiramatult levitada, kopeerida jms. kusjuures ainukeseks tingimuseks on see, et autorile ja algallikale peab viitama.

Olles ise teadusmaailmaga kokku puutunud võin öelda, et Open Accessi kasutuselevõtt on omamoodi revolutsioon. Miks? Eelnevalt pidi teadlane tihti oma artikli avaldamiseks maksma kirjastusele kas teksti või ainult värvipiltide trüki eest. Samas sedasama digitaalset artiklit pole võimalik kõigil ühtemoodi tasuta lugeda, üldiselt sõltub see ülikoolist ning sellest kas vastaval ülikoolil on juurdepääs vajalikule andmebaasile või ei. Vaesemates riikides ilmselt seda võimalust pole ja seetõttu peab teadlane maksma nii teiste artiklite lugemise eest kui ka enda artikli publitseerimise eest.

Siinkohal meenub mulle üks huvitav artikkel (http://www.sciencemag.org/news/2016/04/whos-downloading-pirated-papers-everyone), kus Iraanist pärit doktorant arvutas kokku kui palju ta peaks maksma, et lugeda enda doktoritöö jaoks vajalikke artikleid-ainuüksi $1000 nädala jooksul.
Open Accessi käes on võimalus seda muuta ning teha teadussaavutused ning tulemused kättesaadavaks kõigile huvilistele ning selles suunas on ka teadusmaailmas hakatud samme võtma. Uuemates grandiprogrammidesse on juba sisse kirjutatud, et plusspunkte annab see kui teadlane plaanib oma teadussaavutusi avaldada ajakirjades, mis lubavad avatud juurdepääsu. Loodetavasti on see alles algus ning varsti on Open Access kasutusel kõikjal. Viidates ülalpool toodud artiklile, siis Sci-Hub näitab, et teadustulemuste levitamissüsteemis on vaja muudatusi teha.

Science for everyone!

http://libguides.asu.edu/openaccess

2 nähtust Interneti varasemast ajaloost

1. Jututuba - praegugi kasutusel, aga ilmselt hiigelajad jäävad eelmisesse sajandisse. Enne veebi tulekut aga olid jututoad valdavalt tekstipõhised ja korraldusega telnet võeti ühendust vastava saidiga. Eestis üks populaarseimaid jututubasid oli näiteks Muumiorg, kusjuures oli kombeks ka korraldada erinevate jututubade kokkutulekuid ka reaalses elus.

2. BBS (Bulletin Board System) - kus modemi abil helistati otse teise arvutisse, kus vastav tarkvara jooksis. BBS-d moodustasid omal ajal suurema arvutivõrgu, mille nimi oli FidoNet. Mis puutub tänapäeval kasutamisesse, siis Eestis seda praktiliselt enam ei kasutata, küll aga näiteks Venemaal ja mõnes teises riigis.

Fidoneti ekraanitõmmis (http://sh1.antville.org/stories/2042944/)

3 näidet IT-maailmast, millest asja ei saanud

1. Windows Me- Kas keegi mäletab üldse sellist OP süsteemi? Tegemist on Windows 98 järelkäijaga, millel oli Windowsi versioonidest kõige lühem eduaeg- umbes aasta. See anti välja aastal 2000 ja tugi lõpetati juba aastal 2003(?). Ühtlasi oli see viimane Windowsi versioon, mis vajas töötamiseks MS-DOSi operatsioonisüsteemi. Windows ME-i puhul esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega ja palju programmid, mis töötasid Windows 98-ga seal enam ei toiminud, seepärast  on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne. (nimed pärinevad internetiavarusest).




2. HD DVD- HD optilise ketta "formaadisõja" kaotaja. Kõrglahutusega televisiooni levimine tekitas vajaduse andmekandja järgi, kuhu oleks võimalik salvestada HD pilti. HD optilise ketta"formaadisõja" kaks osapoolt oli HD DVD ja Blu-ray ning aasta 2008 teatas Toshiba (suurim HD DVD tootja), et peatavad HD DVD mängijate arendamise, loovutades võidu Blu-ray Disc formaadile. Tõenäoliselt tingis võidu filmikomaniide otsus toetada Blu-rayd ning Sony otsustas lisada PlayStation 3-e standardpakette Blu-ray mängija.


3. Samsung Galaxy Note 7 - see vist kommentaare ei vajagi. Kõik, kes aeg-ajalt reisivad, teavad, et neile pööratakse erilist tähelepanu kui nad omavad seda telefoni. Lennukites mainitakse alati ära, et juhul kui sul see telefon on kaasas, siis pöördu esimesel võimalusel stjuardessi poole või teinekord on lausa keelatud seda pardale võtta, kuna on plahvatusohtlik. Kogu lugu lõppes sellega, et  Samsung lõpetas selle telefoni tootmise. Allpool näide, mis telefoniga juhtuda sai...