Alustame sellest, et mis asi see Open Access üldse on. Open Access (avatud juurdepääs ingl.k.) tähistab teadusmaailmas seda, et digitaalselt avaldatud teadustulemused (artiklid, konverentsiettekanded, teesid jne) on vabalt ja tasuta kättesaadavad ning neid võib piiramatult levitada, kopeerida jms. kusjuures ainukeseks tingimuseks on see, et autorile ja algallikale peab viitama.
Olles ise teadusmaailmaga kokku puutunud võin öelda, et Open Accessi kasutuselevõtt on omamoodi revolutsioon. Miks? Eelnevalt pidi teadlane tihti oma artikli avaldamiseks maksma kirjastusele kas teksti või ainult värvipiltide trüki eest. Samas sedasama digitaalset artiklit pole võimalik kõigil ühtemoodi tasuta lugeda, üldiselt sõltub see ülikoolist ning sellest kas vastaval ülikoolil on juurdepääs vajalikule andmebaasile või ei. Vaesemates riikides ilmselt seda võimalust pole ja seetõttu peab teadlane maksma nii teiste artiklite lugemise eest kui ka enda artikli publitseerimise eest.
Siinkohal meenub mulle üks huvitav artikkel (http://www.sciencemag.org/news/2016/04/whos-downloading-pirated-papers-everyone), kus Iraanist pärit doktorant arvutas kokku kui palju ta peaks maksma, et lugeda enda doktoritöö jaoks vajalikke artikleid-ainuüksi $1000 nädala jooksul.
Open Accessi käes on võimalus seda muuta ning teha teadussaavutused ning tulemused kättesaadavaks kõigile huvilistele ning selles suunas on ka teadusmaailmas hakatud samme võtma. Uuemates grandiprogrammidesse on juba sisse kirjutatud, et plusspunkte annab see kui teadlane plaanib oma teadussaavutusi avaldada ajakirjades, mis lubavad avatud juurdepääsu. Loodetavasti on see alles algus ning varsti on Open Access kasutusel kõikjal. Viidates ülalpool toodud artiklile, siis Sci-Hub näitab, et teadustulemuste levitamissüsteemis on vaja muudatusi teha.
Science for everyone!
Olles ise teadusmaailmaga kokku puutunud võin öelda, et Open Accessi kasutuselevõtt on omamoodi revolutsioon. Miks? Eelnevalt pidi teadlane tihti oma artikli avaldamiseks maksma kirjastusele kas teksti või ainult värvipiltide trüki eest. Samas sedasama digitaalset artiklit pole võimalik kõigil ühtemoodi tasuta lugeda, üldiselt sõltub see ülikoolist ning sellest kas vastaval ülikoolil on juurdepääs vajalikule andmebaasile või ei. Vaesemates riikides ilmselt seda võimalust pole ja seetõttu peab teadlane maksma nii teiste artiklite lugemise eest kui ka enda artikli publitseerimise eest.
Siinkohal meenub mulle üks huvitav artikkel (http://www.sciencemag.org/news/2016/04/whos-downloading-pirated-papers-everyone), kus Iraanist pärit doktorant arvutas kokku kui palju ta peaks maksma, et lugeda enda doktoritöö jaoks vajalikke artikleid-ainuüksi $1000 nädala jooksul.
Open Accessi käes on võimalus seda muuta ning teha teadussaavutused ning tulemused kättesaadavaks kõigile huvilistele ning selles suunas on ka teadusmaailmas hakatud samme võtma. Uuemates grandiprogrammidesse on juba sisse kirjutatud, et plusspunkte annab see kui teadlane plaanib oma teadussaavutusi avaldada ajakirjades, mis lubavad avatud juurdepääsu. Loodetavasti on see alles algus ning varsti on Open Access kasutusel kõikjal. Viidates ülalpool toodud artiklile, siis Sci-Hub näitab, et teadustulemuste levitamissüsteemis on vaja muudatusi teha.
Science for everyone!
| http://libguides.asu.edu/openaccess |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar